Teise maailmasõja ajal, mil valitses üleüldine toorainepuudus, sai seda tunda ka tikuvabrik. Valmistati tõrvaga immutatud tikke, sest parafini ei olnud saada. Klaasijahu asemel kasutati Viljandi kohalikku liiva. Nii sai rahuldatud eestlaste vajadus tikkude järele ja sakslased viisid osa toodangust ka Euroopasse.
Nõukogude Liidu aegadel sai tuletikuvabrik uusi moodsaid seadmeid ning töötajaid koolitati isegi välismaal. Piiramatu idaturg neelas kogu toodangu.
Pärast taasiseseisvumist erastati Viljandi tikuvarbik 10 000 krooni eest, kuigi juba masinadki maksid kümneid kordi rohkem. Praegu on tikuvabriku järeltulija Estonian Match, mille kõrval tegutseb ka Hansa Candle küünlavabrik. Tooteid viiakse nii Skandinaaviasse, Saksamaale kui Ameerikasse.
↧