28-aastane Tania Selart on alates tänavu suvest Eesti Loomakaitse Seltsi ehk ELSi tegevjuht. Liitunud 2008. aastal Eesti vanima loomade kaitsele pühendatud MTÜ-ga, töötas ta end paari aastaga infotelefonineiust juhatuse liikmeks. Marian Vahuri tegutses viimased neli aastat Loomakaitse Seltsis vabatahtlikuna, tegeles rohkem kui saja väärkoheldud looma juhtumiga ning oli seltsis aktiivne.
Eestis pretsedenditul kombel pärandas üks suure loomasõbrana tuntud proua 2010. aastal testamendiga ELSile Viljandimaal asuva talu. Seltsi juhtide sõnul kaaluti mitmeid variante ja peeti palju läbirääkimisi, mida sisuliselt Läti piiri ääres asuva taluga edasi ette võtta. 2012. aasta sügisel otsustati, et parim variant on kogu kupatus maha müüa ning Vahuri pandi ostja leidmise eest vastutama.
2. septembril vormistatigi Tallinnas, Rotermanni kvartalis asuvas notaribüroos leping Audemäe müügiks 60 000 euro eest Vahuri leitud pakkuja Tarvi Velströmiga, kes – nagu tagantjärgi selgus – oli Marian Vahuri sõber. Samal ajal oli 90 000 eurose pakkumise teinud ettevõte Abja Farmid, kellele Vahuri vastas eitavalt.
Enda kohta käivate süüdistuste peale hakkas Vahuri saatma koostööpartneritele ja rahastajatele kirju, kus paljastas ELSis väidetavalt lokkavat korruptsiooni ja raiskamist. Vahuri süüdistused tuginevad peamiselt loomakaitseseltsi viimasel majandusaasta aruandel, millest ta loeb välja, et ühingu liikmeskond on üles blufitud ja 2/3 ELSile mullu laekunud ligi 160 000 eurost kulub juhatuse liikmete palkadeks ning kontorikuludeks. Kusjuures selles samas kontoris Mardi tänaval käiakse väidetavasti tööl haruharva. Tema sõnul on see kõik „kuritegelik ning avalikkust ja annetajaid solvav“, sest samal ajal teab ta vähemalt 50 juhtumit, kus loomad ootasid abi aga ei saanud seda raha puudusel.
Loomakaitse Seltsi dokumentatsioon väidab aga vastupidist. Süüdistused on koostööpartnerite seas tekitanud siiski segadust ja umbusku. Isegi kui need on alusetud ja ELS aferisti ohver, möönab tegevjuht, et tekkinud on ühingu ajaloo üks suurim kriis.
↧