Eurole üleminekuga on Läti teinud uskumatut ja jõudnud väga sügavast majanduskriisist Euroopa üheks edukamaks riigiks, kus inflatsioon madal ja keda aastavahetusel paljud Riia saabunud ajakirjanikud maailmale eeskujuks tõid.
Emotsionaalselt on lätlastel Eesti rahareformiga võrreldes keerulisem, sest 1 latt on 1,42 eurot ja see tähendab, et hinnanumbrid on tõusnud. Kursi järgimist kontrollitakse aga rangelt ja tegelikult mingit hinnamuutust pole. Ka tehniliselt on eurole üleminek sujunud - kõik pangakanalid hakkasid 1. jaanuril tööle ja automaadid suudavad väljastada viieeuroseid rahatähti.
Ametist lahkuv peaminister Valdis Dombrovskis oli automaadist esimesi eurosid välja võttes tuntavalt heas tujus - see on tema valitsuse suur töövõit. Tundub, et mujal Euroopas hinnatakse seda rohkem kui Lätis kohapeal. Lati ja euro kurssi õnnestus lõpuni säilitada, ehkki lattide devalveerimisohust on räägitud korduvalt.
Rahva jaoks pole eurole üleminek tulnud kergelt - suured koondamised ja kokkuhoid, vähenenud palk. Nii on ka euro toetajaskond siiani madal. "Põhimõtteliselt pole ju Läti elanikud euro kui valuuta vastu - üle 80% laenudest on juba palju aastaid võetud eurodes, pooled hoiustest on eurodes. Ettevõtjate jaoks aitab euro lihtsustada kaubavahetust. Küsimus polnud valuutas kui sellises. Pigem arutleti selle üle, millal euro võiks kasutusele võtta. Kui poleks olnud nii sügavat kriisi ja suuri majandusprobleeme Euroopas, olnuks euro toetajaid Lätis sama palju, kui oli Eestis," arvas Läti rahandusminister Andris Vilks
↧
