Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehas on küll Eesti majandusele hädavajalik, aga algusest peale on sellega kaasas käinud hädad ja intriigid. Selle vastu koguti allkirju ja tehti pikette, süüdistati õhu ja vee mürgitamises. Täiesti uue leheküljena selles saagas süüdistavad aga naabrid nüüd firmat ja endist direktorit põlengu põhjustamises.
2012. aasta 18. jaanuaril süttis Ebaveres Aivar Vainomaalt renditud angaar, kus Vireen hoidis loomsete jäätmete käitlemisest üle jäävat kondijahu. See polnud mitte esimene taoline juhtum, ladustatud kondijahu kustutamiseks oli tuletõrje abi vajatud ka varem. Angaariomanike arvamust isesüttimisest kinnitab ka päästeamet. Omanik hindab kahjude suuruseks üle 100 000 euro, kindlustamata angaar pidi olema perekonna pensionisambaks.
Kannatanute sõnul mängisid tehase endise juhi Ivo Vääri isiklikud probleemid ja pummeldamine otsest rolli, miks ei jõutud teha kindlustust ja süttimisohule piisavalt ei reageeritud. Vääri enda sõnul on põleng kahetsusväärne, aga ta eitab, et see oleks olnud tema või kellegi teise tegemata töö tulemus.
„Ma ei saa aru, miks täna spekuleeritakse sellega, kas mina isiklikult oleksin või ei oleks saanud tulekahju ära hoida. Selles osas saaks seisukoha võtta alles pärast seda, kui on teada, miks tulekahju toimus,“ avaldas Väär.
Ehkki tehas ei tunnista mingit süüd, muudeti pärast põlengut töökorraldust nii, et kuuma jahu ei panda jahtuma kottidesse, vaid suurtesse metallkonteineritesse. Just süttimise põhjus on kõige võti. Kannatanutele võib põhjus olla päevselge, aga kevadel 2013 leidis kriminaaluurija, et kuna „ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust tulekahju tekkepõhjuse kohta“ ehk teisisõnu ei saa siiski välistada näiteks süütamist, ei saa ka hinnata, kes on süüdi, ja asi tuleb lõpetada.
↧