Politsei saab iga kuu 2-3 ametlikku kaebust identiteedivarguste kohta, milles isiku enda teadmata on tema nime ja kontaktandmetega välja pandud kuulutus intiimteenuste osutamise kohta. Tragikoomiline on, et tegu on väga tõhusa ja sisuliselt ohutu variandiga ohvrile palju ebameeldivusi valmistada. Sest isegi kui psühhoterrorist üles leitakse, ei võta teda enamasti vastutusele.
Vastseliinas elava Tiina telefon muutus hetkega punaseks läinud septembris. Pärast seda, kui naine avastas, et ehitajad, kes pidid hakkama soojustama tema ema maja vundamenti, on üle riigi tuntud kelmid ja kurjategijad. Kui Tiina ütles kaksikvendadest sulidele töö üles algas raha väljapressimine, mis tipnes ähvardusega – teid ootab karm karistus.
Kiusajad ei piirdunud ka ühe portaaliga, vaid panid info suisa kolme portaali - Iha.ee, mahajataha.com ja Voodi. "Neid kõnesid, mis sealt tuli, seda oli üllatavalt palju, nii et sisuliselt mul kaks nädalat keegi mind kätte ei saanud, telefon oli hääletu peal, sellepärast, et ma ei jaksanud nendele kõnedele vastata," meenutab Tiina.
Tähelepanuväärne on, et kuulutuse üsna krõbeda hinna, 15-30 eurot, lubab Eesti üks populaarseim täiskasvanute kuulutusteleht voodi.ee tasuda suvaliselt telefonilt SMS-iga. Mitte keegi ei küsigi kinnitust, kas kuulutuse juurde lisatud telefoninumber on sinu, sinu vihavaenlase või näiteks Eesti peaministri oma.
"Pealtnägija" tegi ka ise katse, kui lihtne on suvalise numbri ja nimega kuulutust lisada ja sellele vastuseid saada. Kuulutuse ülespanek võttis minuti. Esimene kõne mehelt, kes oli tahtis 21-aastaselt tüdrukult osta suuseksi ilma kondoomita, tuli vaid neli minutit hiljem!
Kaks nädalat kiimaste meeste sadade kõnede pärast sisuliselt telefonita elanud ema ja tütre puhul ei algatanud politsei isegi kriminaalmenetlust, kuigi Tiina suutis välja uurida isegi IP-aadressi, millelt kuulutus üles pandi. Selgus, et telefoninumber ei ole piisavalt üheselt kindla inimesega seotud ning ainult telefoninumbri avaldamist ei saa pidada identiteedivarguseks.
Siiski, umbes tosin identiteedivarguse lugu lõpetab politsei seetõttu, et süüdlast ei suudeta tabada. Just nii lõppes ka Eesti juhtiva prügifirma Ragn Sells turundusjuhi Rainer Pesti juhtumiga, millest Pealtnägija tegi loo aastat tagasi. Rainerit ja tema naist füüsiliselt ja virtuaalselt umbes kaks aastat ahistanud kurjategija pani muuhulgas täiskasvanute portaali iha.ee üles libakuulutuse koos fotoga, et Rainer on homo ja otsib sekspartnerit. Lisaks on Rainer Pesti nime alt tehtud hulgaliselt internetioksjone, mille järel kaupa ei väljastata ja millega tal endal tegelikult ka mingit tegemist ei ole.
Mida siis ikkagi peale hakata, kui kiuslik vaenaja avaldab libakuulutuses ainult teie telefoninumbri, millest ei piisa küll kriminaalasja algatamiseks, kuid piisab selleks, et mitme päeva vältel hakkavad teid kõnedega pommitama seksijanused mehepullid? "Kõigem kiirem tegelikult alati on ikkagi portaali halduri poole pöörduda, on ta siis Eestis, on ta välismaal. Kui te nüüd ka ise ka ei oska või ei saa seda portaali haldurit väga hästi kätte, küsige nõu meie veebikonstaablitelt. Nad väga tihti aitavad," soovitab Keskkriminaalpolitsei IT-kuritegude lahendamise valdkonna juht Anu Baum.
"Põhimõtteliselt ei olegi midagi teha, enne, kui ei võeta vastu seadust või ei tule mingit muutust, et kas telefoninumber isikustatakse või siis need portaalid konkreetselt võiksid hakata tegelikult kontrollima selle telefoninumbri tausta, siis võib-olla midagi muutuks ja siis ei juhtuks enam selliseid asju," arvab Tiina Tigasoo.
↧
