"Mul on tunne, et ma ei oska väga elada. Mul on tunne, et kui ma teen filmi ja kui ma kirjutan mingit pikemat teksti, et selles ma suudan olla parem inimene," rääkis režissöör Ilmar Raag. Enda sõnul elab ta režissöörile sobilikult, filmide vormis. Filmitegemine on seega elamise vorm ja režissöör räägib filmides täpselt sellest, mis teda ennast sel hetkel kõige rohkem puudutab.
Raagile meeldivad õnnelikud lõpud. Elus ei ole tema arvates aga üldse lõppe, need on filmides hoopis subjektiivsed otsused - loo rääkimine lõpetatakse lihtsalt ühel hetkel ära. Sõltub ainult loo jutustajast, mis hetkel ta lõpu teeb. "Mulle endale tundub, et igas asjas on vähemalt kaks vaatepunkti, et tõde ei ole alati lühilause. Tõde on alati paradoks, ühe medali kaks külge," arvas Raag.
"Loomulikult on mul päris palju vigu elus tehtud, aga need on ka nii palju valusad, et ma ei ole kindel, et ma suudan nendest meedias rääkida," rääkis Raag. Isiklikust elust on tema arvates mõistlik rääkida kirikuõpetajale, psühhoanalüütikule või poeedist sõbrale. Teised madaldavad ära kõik selle, mis võiks olla ka ilus. Raagi enda vigadest räägivad tema sõnul hoopis tema filmid.
↧