Keskkonnaagentuuri sõraliste seire peaspetsialist Jüri Tõnisson kogub igal aastal jahimeestelt andmeid meie metsade suurima sõralise - põdra - käekäigu kohta. Kirja lähevad sarvede ja alalõualuu mõõtmed ning tunnused. Põdrarohketes maakondades tuleb ühe päevaga vastu võtta umbes 300 põdra andmed.
Sarved on isaste põtrade elu ja tervise otsene peegel. Teine hea indikaator on alalõualuu. Hammaste olukorra järgi on lihtne määrata ka põdra vanust. Mida noorem põder, seda vähem pruunid on tema hambad. Erinevatest piirkondadest kütitud põtrade tunnused näitavad hästi ära nii ala kui aastate erinevused, sest keskkond mõjutab loomi palju. Seetõttu uuritakse ka sõraliste maosisu proove.
Põdrad söövad üle 250 liigi taimi, lemmikuks on noorte lehtpuude võrsed. Kui toidus on näha liiga palju mändi või kui oma osa saab kuusekoor, tähendab see, et põtru on sellel alal liiga palju.
↧
