Rootsi riigitelevisiooni SVT Soome ja Baltikumi korrespondent Hasse Svens töötab alaliselt Helsingis. Noorena tõsiselt jooksu ja suusatamisega tegelenud ajakirjaniku huvi kestvusalade tumedama külje vastu tekkis 2001. aasta Lahti tali-MMi ajal puhkenud dopinguskandaali järel.
5. märtsi õhtul läheb eetrisse ajakirjaniku ja tema kolleegi Magnus Svenungssoni järjekorras juba teine, ligi tunniajane dopingudokumentaal, mis on eri riikide suusaringkondades juba ette tekitanud kõva sabina ja kohtuähvardused. On ka põhjust, sest saate sõnum on karm.
Kõik algas 2001. aasta skandaalsest Lahti MM-ist, kui paljastus süsteemne dopingukasutamine Soome koondises. Aga dopinguküttidele ja teadlastele oli see enamat kui ühe riigi skandaal. Märgati, et peale otseste põrujate olid ligi poolte medalistide verepildid kahtlased või lausa ekstreemsed. Rahvusvaheline Suusaliit FIS otsustas ilma suurema kärata algatada programmi, kus kaardistati süsteemselt tippsuusatajate verepilti. Vastutajaks määrati rootsi professor Bengt Saltin.
Saltin ise on täna pensionil, aga just tema loodud programmi tagajärjel kogutud andmebaas on dopingudokumentaali nurgakivi. Ajakirjanik Svensil õnnestus kätte saada ajavahemikul 2001 – 2006 võetud vereproovide tulemused, mida on varem näinud väga vähesed.
"Me näeme sama suusataja verenäitusid pika perioodi jooksul, 2000-2006. Kui ta on olnud tegev kõik need aastad, siis tema kohta on 15-20 verenäitu. Mis meid huvitab, on erinevus. Kui suusataja näit on näiteks harjutusperioodil väga madal ja siis kui on olulised võistlused, on verenäidud kõrged, see erinevus huvitab meid. Sest me teame, et inimestel on kõrged ja madalad verenäidud. Vähestel inimestel on kõrged, aga me võtsime selle arvesse, sest see paistab selgelt," selgitas filmi autor Svens. Rootslaste saate fookuses ei ole eestlased. Kui kedagi, siis suurima hasardiga paljastavad nad "armsaid" naabreid norrakaid, aga samas on kahtlaseid atleete Svensi sõnul kõigist riikidest.
Filmi koostamisel kasutatud ekspertidest tuntuim on staažikas dopingukütt, võib öelda moodsa dopingutestimise isa Don Catlin. Tema vastutas muuhulgas testimise eest 2002. aasta Salt Lake City olümpial, kus kuulsaim skalp oli Johann Mühlegg. Saksas sündinud aga karjääri lõpus Hispaania lipu all võistelnud Mühlegg domineeris meeste suusatamist, kuni jäi olümpial vahele ja sai keelu.
Mäletatavasti olid Eesti parimad Salt Lake Citys Andrus Veerpalu, Jaak Mae ja Kristina Šmigun. Kahtlastena nimetatakse saates konkreetselt Maed ja Šmiguni. Olümpial pronksi võitnud Mae nimi kõlab dopingu kontekstis esimest korda ja on seda tähelepanuväärsem, et tänaseks on temast saanud Eesti Suusaliidu tegevjuht.
Mael on palju küsimusi. Esiteks ei näinud võistlejad tema sõnul enamasti dopinguküttide võetud vereproovide tulemusi, seega on need näidud talle võõrad. Teiseks sooviks ta näha ametlikke pabereid, et tegu on ikka õigete numbrite mitte väljamõeldisega. "Paluks ametlikku dokumenti või kinnitust. See Exceli tabel, mis tuli, oli lihtsalt nimi, kolm tulpa numbreid ja kuupäev," kommenteeris Mae saadud info vähest ametlikkust. On fakt, et Maed ei lastud vähemasti korra suurvõistlusele liiga kõrge vere hemoglobiini tõttu. Spordiässa enda sõnul on see talle lihtsalt looduse poolt kaasa antud.
Kui see andmebaas on väidetavalt nii inkrimineeriv, miks FIS, kes ise selle kokku korjas, midagi ei teinud – küsivad skeptikud. Hasse Svensi sõnul tegelikult tegi. Verenäidud on liiga vaieldav ja kohmakas moodus, et selle põhjal dopingupositiivseid lõplikult rajalt maha võtta, kuid selle superandmebaasi põhjal koostati väidetavasti nn must nimekiri kahtlusalustest, kes võeti teravama jälgimise alla. Ja just see kontroll viis mitmete paljastusteni ning lõpuks ka Kristina Šmigun-Vähi Torino proovide järekontrollini, millest avastati hiljuti "halb analüütiline leid".
"Minu vastavad näitajad on alati olnud kaugelt madalamad kehtinud piirmääradest. Samuti on treeningprotsessist ja paljudest muudest näitajatest sõltuvalt normaalsed nende näitude muutused, mis on samas olnud alati selgelt lubatud piirides. Vastupidiseid väiteid saan tõlgendada vaid pahatahtlikkuse või mingi muu erapooliku huviga. Rõhutan veel kord, et ma ei ole kogu oma karjääri jooksul kasutanud mistahes keelatud vahendeid, tõestan seda kõigi seaduslike võimalustega ning usun, et alusetute väidete levitajad vastutavad oma sõnade eest," kinnitas Šmigun-Vähi omapoolses avalduses.
↧
