"Euroopa Liit mõistab sügavalt hukka Krimmi annekteerimise. Euroopa Ülemkogu on kindlalt veendunud, et jõu ja sunni kasutamine piiride muutmiseks Euroopas 21. sajandil on vastuvõetamatu." Need read viimase ülemkogu järeldustest valmistaksid välispoliitika huvilist lugejat ette järgmisel leheküljel kirjeldatavaks selgeks ja jõuliseks vastuseks Venemaa neoimperialistlikule laamendamisele.
Seda vastust aga järeldustest ei leia, selle asemel kõlab manitsus - kui Venemaa veel kaugemale läheb, siis on sel majanduslikud tagajärjed.
Madalaim ühisnimetaja, mille toel 28 Euroopa liidrit kokkuleppe saavutasid, oli 12 nime lisamine viisakeelu ja varade külmutamise nimekirja. Sealt leiab Venemaa asepeaministri Dmitri Rogozini, Putini nõunikud Sergei Glazjevi ja Vladislav Surkovi, föderatsiooninõukogu esimehe Valentina Matvijenko ja Kremli propagandaveduri Dmitri Kisseljovi.
Palju on räägitud, et Euroopa Liidu sanktsioonid ei ole piisavalt jõulised. "Olime oma keelekasutuses väga selged. Ütlesime, et Venemaa tegevus on agressioon - see on tugev sõna. Võtsime vastu mõned piiravad meetmed," kommenteeris meetmeid Rootsi välisminister Carl Bildt.
Euroopa Liidu tugevat vastust ootab ka Ukraina endine riigipea Viktor Juštšenko.
"Te ju mõistate hästi, et täna Euroopa väärtustega kauplemine, segades neid kokku gaasihindade diskussiooniga, pole kõige ratsionaalsem tegevus. Ma loodan Euroopa komplekssete meetmete peale. Ma loodan, et meil õnnestub saada tugev Euroopa reaktsioon, et ühest küljest antaks meile Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv, majanduslikku abi ja teisest küljest kehtestataks Venemaa suhtes tõsised ja valusad sanktsioonid," selgitas Juštšenko.
"Sanktsioonide häda on selles, et need väljuvad tihti kontrolli alt. Mina panen sulle, sina mulle ja varsti oleme täiesti lukus," arvas Soome välisminister Alexander Stubb.
↧