Poliitiku ja ettevõtja Aimar Altosaare hinnangul oleks kodakondsuse saamise lihtsustamine kindlasti ohuks Eesti julgeolekule. Põhiline on tema sõnul siiski see, kuidas toimib ühiskond. Kodakondsuse andmise poliitika tuum võiks jääda samaks, kuid mõelda tuleks ühiskonnale laiemalt. Kui sotsiaalmajanduslikult tunnevad inimesed end hästi ja regionaalpoliitika on korras, siis see tugevdab ka tahtmist riigi kodakondseks hakata ning barjääre ületada ja olla mõnusas keskkonnas.
Kristjan Lepiku sõnul on Ukrainas toimuv häirekellaks, mis õhutab praegu kodakondsuse teemasid arutama. "Maailma tasakaal on hoopis teistsugune, sest Venemaa käik on üsna unikaalne," arvas Lepik. Eesti risk on seejuures tema hinnangul väike, kuid mitte päris nullilähedane. Meenutada tasub, et kõik inimesed võiksid teha midagi selleks, et kõigil oleks Eestis hea elada.
Balti Uuringute Instituudi juhatuse liikme Kristina Kallase arvates peaks tähelepanu pöörama eelkõige lastele. Kui anda neile lihtsustatud korras kodakondsus, kuid mitte tegeleda noorte integreerimisega, võivad nad tõesti ühel hetkel julgeolekuriskiks muutuda. Koos passi andmisega peaks käima ka kodanikuks kasvamine, mida on lastel oluliselt lihtsam edendada kui vanemate inimeste puhul.
↧