Rikkad investorid Venemaalt, kurikuulus vandeadvokaat Eestist, Narva allilmaliider, Isamaa ja Res Publica Liidu häältemagnet, Edgar Savisaare Venemaa sõber Vladimir Jakunin, äri elamislubadega, korruptsioon, riisumine, rahapesu, kaitsepolitsei, prokuratuur ja kõige lõpuks ära varastatud miljon eurot. Kõik need värvikad karakterid ja momendid põimuvad kokku ühes loos, mille pealkiri võiks olla vene äritegevuse eripärad Eesti moodi.
Venemaalt spetsiaalset Pealtnägijaga Tallinna kohtuma tulnud ärimees on püha viha täis. Ta väidab, et neil oli Eestis kolossaalne investeerimisplaan, kuid Ida-Viru lugupeetud venelased tõmbasid neil julmalt naha üle kõrvade. Eesti riik aga vaatab tuimalt pealt ning ei tee mitte midagi. Kaks rünnaku alla sattunud eesti venelast – advokaat ja ehitajast poliitik – aga süüdistavad Venemaa venelasi, siis üksteist, aga kaamera ette ei tule.
Selle loo peategelased on Peterburi ärimehed, kelle firma projekteerib ja ehitab Venemaal sisuliselt kõike: ventilatsioonist tunneliteni välja. Firma kliendibaas on väärikas: Ermitaaži muuseumist Sotši olümpiarajatisteni. Kui 2010. aastal otsustati laieneda Euroopasse, oli esimene loogiline valik Eesti.
Soovitajate kaudu leidsid investorid Sergei Missenjovi. Narva tuntud ja tunnustatud ärimehe, kellest hiljem sai Isamaa ja Res Publica Liidu üks esinumber viimastel valimistel. Kui piiteri ärimehed talle 2010. aastal oma bisnesplani tutvustasid, oli see Missenjovile justkui lotovõit, sest ta enda perefirma ägises siis suurtes võlgades ja läks peagi pankrotti.
Kui ehitusspets Missenjovi kõrvale otsiti meest, kes vastutaks uues ettevõttes asjaajamise eest, käidi venelastele ette Oleg Nišajev kui aus ja õiglane vandeadvokaat, kes on Eesti ajalehtedes tähelepanu pälvinud Ida-Viru allilmaveteran Vassili Satšuki kaitsjana.
2010. aasta sügisel loodi lõpuks firma Ecoengineering, kaks Narva meest pandi selle tegevjuhtideks ja Missenjovi pankroti äärel ägisevast ettevõttest osteti sinna üle pea kogu vara: autod, rasketehnika, ehitusbaas ja kontorid. Hiljem osteti juurde ports uut tehnikat, autodest tõstukiteni välja. Plaanid olid piiteri meestel võimad. Esiteks, kasvada ehitusturul. Ja teiseks, käivitada siin Venemaa turu jaoks filtrite tootmine. Ning siis edasi Euroopasse.
Oma Eesti filiaali tegevust Venmaalt jälginud investoritele tundus esialgu, et äri sujub suurepäraselt. Mehed Narvas tegid tööd, näitasid tulemusi, küsisid raha juurde ja venelased aina pumpasid. Umbes aasta pärast hakkas aga süvenema kahtlus, et miskit on Eestis valesti. Enam ei saadetud Venemaale nõutud dokumente ja raamatupidamine kadus sootuks. Kui ärimehed tahtsid Nišajevi ja Missenjoviga kohtuda, olid nad aga kogu aeg kas hõivatud või ära.
Nimelt avastasid piiteri venelased 2012. aasta suvel, et Ida-Viru venelased olid nad sisuliselt paljaks varastatud. Juba sama aasta aprillis oli juhatuse liige Nišajev Ecoengineeringust välja kandnud kogu masinapargi - kokku 11 masinat. Prokuratuurile esitatud dokumentide järgi registreeriti autod ümber ettevõttesse, mis on samal aadressil Tallinnas, kus Nišajevi enda mitmed õigusbürood ja firmad.
"Lexusega sõitis muidugi Missenjov, ta müüs selle edasi. Ühe Hondaga sõidab seniajani Nišajevi naine, teisega sõidab Nišajev ise, ehkki de iure kuulusid need autod meile, hiljem kandis ta need teiste firma omandisse, mille kohta ta räägib kohtus, et temal pole nende firmadega midagi pistmist," rääkis Venemaa investorite esindaja Artjom Ahmetšin.
Venelased lõid lauale tõendi, et Nišajev valetab. Alles mullu detsembris said nad videolindile hetke, kus on selgelt näha, et advokaat sõidab Hondaga, mille ta poolteist aastat varem Ecoengineeringust välja kantis.
Ecoengineeringu pangaarveid uurides avastati, et Nišajev on pooleteise aastaga kandnud ligi 120 000 eurot firmale Kaupmehe advokaadibüroo, mille omanik on ise Nišajev. Lisaks on advokaat pangakaartidega arvetelt välja võtnud sularaha üle 80 000 euro.
Vandeadvokaat Nišajev on lobeda jutuga mees. Ta teatas "Pealtnägijale", et piiteri ärimeeste kogu jutt on alusetu vale. Kui saate tegijad saabusid kokkulepitud ajaks Jõhvi Nišajeviga kohtuma, oli aga lugupeetud advokaat, kes oli nõus rääkima Edgar Savisaare sõbra Vladimir Jakunini raha pesemisest Eestis, kadunud. Ta pole tänaseni vastanud kõnedele ja sms-ile.
Aga autode ja raha väljakantimisega venelaste süüdistused veel ei piirdu. Takkajärgi selgus, et juba 2011. aasta sügisel oli advokaat salaja seadnud firma kogu kinnisvarale väljamõeldud hüpoteegi. Ja 2012. aasta juunis müüdi kolm korterit ja ehitusbaas seetõttu vaid nelja euroga edasi.
Tähelepanuväärne on, et kogu kinnisvara müüdi edasi firmale, mille omanikud on äripartnerid Nišajev ja Missenjov ise. Eriliselt värvikas on aga kolmas omanik - vandeadvokaadi ja IRL-i poliitiku äripartner – Anton Letšitski! Narva allilma kunagine liider, kelle kaitsepolitsei 1990. aastate lõpus vangi pani.
Põnev fakt on see, et 2012. aasta suvel, kui investorid avastasid, et nad on puupaljaks varastatud, käisid Narva venelase neile Letšitski ette nagu tasakaalustaja, kes aitab mingi osa varast venelastele tagasi tuua. Järgnevalt salasalvestuselt on hästi kuulda, kuidas Letšitski käsib advokaat Nišajevil ära kanditud vara kõigi vahel pooleks jagada.
Kui oma investeeringust ilma jäänud venelased teatasid 2012. aasta suvel, et lähevad prokuratuuri, andis Nišajev rahvuskaaslastele enesekindlal toonil mõista, et sel pole mõtet. Piiteri ärimehed ei löönud vedelaks, vaid leidsid Eestist uued abilised ja advokaadid ning käivitasid omal käel juurdluse. Lõpuks viidi riigiprokuratuuri avaldus, mis on kui kohtuküps süüdistusakt, kus Missenjovi ja Nišajevi patud on lahti rullitud detailide ja kuupäevade täpsusega.
Selgubki, et ärimehed ei nuta taga oma miljonit eurot. Nende jaoks on küsimus põhimõttes, kuidas on 21. sajandi Euroopa Liidu riigis võimalik, et välismaa investorid varastatakse nii labaselt paljaks ja riik vaatab kõike seda, käed rüpes, pealt? Vene investoreid ärritab kõige rohkem fakt, et prokuratuuri pöörduti ju 2012. aasta septembris, kui käis firma kinnisvara aktiivne kiirmüük ühelt ettevõttelt teisele. Prokuröril paluti ruttu vara arestida, aga midagi ei juhtunud.
Venelaste kriitika kogupauk on suunatud prokuratuurile, sest pooleteise aastaga on süüasja prokurör vahetunud juba kaks korda. Prokuratuur aga suunab vastutuse edasi politseile. Politsei vastustes aga selgub, et uurimise venimise põhjus on väga proosaline. Nad upuvad töökoormuse all ja neil lihtsalt pole jõudu. Politsei raiub, et jutud korruptsioonist ja kokkumängust ei vasta tõele.
Vene ärimehed on valmis võitlema kasvõi 30 aastat, et neid haledalt petnud inimesed oma karistuse saaksid. Nad on lisaks politseiuurimisele käivitanud kohtus tsiviilasja ja Nišajevi loo viinud advokatuuri aukohtu ette, mis aga lõppes sellega, et advokaat astus kutseühingust ise välja ja töötab täna lihtsalt juristina edasi.
↧