"Pimedana elada on pagana raske, aga üldiselt me oleme ikka optimistid ja püüame ikka elus läbi lüüa. Kui tahad elada ja pidada sammu kaasajaga, siis pidi ikkagi õppima ja palju õppima," räägib pärast põhikooli pimedaks jäänud Eduard.
Mees on elus alati edasi püüelnud, see on tema loomuses - vajadus areneda ja kasvada. Ta on omandanud mitmed keeled ja õppinud ära isegi arvuti kasutamise. Ta kasutab Skype’i, e-maili ja pangateenuseid ning võitleb ka teiste elu mugavamaks tegemise eest.
Eduard tõdeb, et ilma nägemiseta on maailm palju vaesem - emotsioone on vähem, ei saa aru, kas inimene on kurja näoga või rõõmus. Lähtuma peab vaid helidest.
Tema parimaks abivahendiks linnas liikumisel on jäänud lihtne valge kepp. See näitab ümbritsevatele inimestele, et tal võib teinekord trolli numbrist aru saamisel abi vaja minna ning aitab ka aru saada, kus kõnnitee äär parajasti asub.
↧