Taavi Eelmaa arvates kannab õudusfilm endas üldiselt ühte müüti - see on rõhutute võitlus rõhujate vastu. Seejuures võivad rõhujana mõjuda erinevad, nii füüsilised kui metafüüsilised pained. Nii väljendab õudusfilm igaühe isiklikku soovi kohtuda tundmatuga, oma rõhujaga.
Õudusfilm on seejuures teatrile lähemal kui kinole. Õudusfilm suhtleb vaatajaga otse. Samas teavad nii filmi autor kui vaataja, et näiteks zombie’sid päriselus ei eksisteeri, kuid õudusfilmi reeglite järgi on need reaalsed ja kardetavad. Inimestele, kes reeglitega tuttavad ei ole, võibki toimuv arusaamatuks jääda.
↧