"Väga suur vahe Eesti ja Ukraina vahel on see, kuhu Eesti kuulub," rääkis endine siseminister Ken-Marti Vaher. Lisaks erineb Eesti muudest Ida-Euroopa riikidest selle poolest, et investeerib kaitsekulutustesse rohkem kui teised. Lisaks on siin tema sõnul proovitud panustada lõimumisse nii palju kui võimalik ja see on ka päris hästi õnnestunud. Kui mõni aeg tagasi oli Eestis määratlemata kodakondsusega inimesi üle 400 000, siis tänaseks on see number 90 000.
Venemaa korruptiivne võim proovib Vaheri hinnangul teha kõik, et oma võimu laiendada ning kui on vähegi võimalust, siis nad proovivad Eestit, Lätit, Leedut ja teisi piiririike destabiliseerida.
Martin Arpo sõnul ei ole Ukraina stsenaarium Eestis võimalik, sest me suudame kontrollida oma piire. Samuti on meie ühiskond Ukraina omast palju erinev.
"Minu vaatepunktist on integratsiooniga tehtud tänamatult vähe tööd siiamaani, seda ei ole tunnetatud ohuna enne Ukraina sündmusi," avaldas Ahto Lobjakas. Tema arvates on Ukraina stsenaarium ka Eestis täiesti võimalik. Meil on olemas kõik sarnased ohu märgid - Venemaa kogukond, piir ja keerulised suhted naaberriigiga.
Ain Seppik märkis, et Ukraina äärmuslaste taga ei ole Vene kogukond ning arvas, et stsenaarium Eestis korduda ei saa. "Nad kindlasti proovivad mingit stsenaariumi, ma selles ka peaaegu ei kahtlegi," ütles Seppik. Samas arvas ta, et võidakse proovida mingit uut stsenaariumi.
↧