Pärast Ukraina kriisi avaldatud arvamusküsitlused näitavad, et soomlaste toetus NATO-ga liitumisele on kasvanud. Paraku ei näita see ekspertide sõnul midagi erilist - esiteks jääb kasv lubatud veamarginaali piiresse ning teiseks oli 2009. aastal toetus NATO-ga liitumisele tunduvalt suurem, kui see on praegu ka pärast viimast tõusu.
Teise Maailmasõja järgne ajalugu, kus Soomel tuli oma iseseisvuse säilitamiseks hoida tasakaalu Ida ja Lääne vahel, on Soome mõtlemisele oma pitseri jätnud ning muutust pole ilmselt niipea veel oodata. Poliitikute puhul väljendub truudus senistele põhimõtetele sageli ammukuuldud, plakatlikes fraasides, mida on püütud asetada tänapäeva konteksti, aga just selles osas ei saa sugugi öelda, et need alati valed oleks.
"Soome valmistub kaitsma kogu riiki, Soome võitleb, Soomel on usutav kaitsevõime, Ukraina ei võidelnud ning ilmselt ei hakkagi võitlema, Ukrainal ei ole usutavat kaitsevõimet. Peale selle tahab Soome säilitada head ja sõbralikud suhted kõigi naaberriikidega, sealhulgas Venemaaga," rääkis Eduskunna riigikaitsekomisjoni esimees Jussi Niinistö.
Soome Välispoliitika Instituudi programmidirektori Mika Aaltoa hinnangul on Soomes tüüpiline suhtuda idanaabrisse eelarvamuslikult, kuid suhtuda samamoodi ka suurjõududesse üldiselt. "NATO taga nähakse USA-d ja seepärast mõeldakse NATO-st hirmuga, et see viib Soome maailmakonfliktidesse. Ajalooline arusaam Soomes on, et me peame üksi hakkama saama. See on see luup, millega vaadates kogu NATO informatsiooni tihtipeale tõlgendatakse. See on tihtipeale mustvalge ja polariseeritud, "kas nii või naa", debatt, mida Soomes Külma sõja lõpust peale on peetud," selgitas Aaltoa.
Kompromiss on leitud niinimetatud NATO-optsioonis, kus Soome suveräänse riigina säilitab valikuvabaduse. Konsensus on selle valikuvabaduse ümber. Aga tekkib küsimus, millal see optsioon tuleks lunastada, kas kriisiaeg on selleks hea, või peaks ootama mõnda paremat hetke.
ÜRO kiiver ei ole Soome sõdurile võõras. Tegelikult ei ole talle võõras ka NATO kiiver. Aga soomlased on endiselt veendunud, et NATO operatsioonides osalemisest hoolimata terve Soome riik NATO-sse kuuluma ei peaks. Välispoliitikaeksperdid kalduvad siiski pigem arvama, et poolehoid NATO-ga liitumisele rahva hulgas kasvab. Arusaam võrgustikulisest, oma riigi piire ületavast riigikaitsest, on soomlastele uus ning nõuab harjumist.
↧