Kuidas käituda töötajaga, kes hoiab finantskohustustest kõrvale ja kellel seadus võimaldab kanda oma töötasu võõrastele pangaarvetele?
"Mina arvan, et kui töötaja tahab kanda oma palka kellegi konto peale, mina nimetan seda libakontoks, siis peab selleks olema mingi põhjus," ütles ettevõtja Priit Kuld. Varem ei ole ükski tema töötajatest palunud palka kellegi teise kontole kanda.
"Siiamaani ma maksin kogu aeg ühe inimese arvele ja nüüd kuu aega tagasi, eelmisest kuust tekkis teine inimene ja tuli lihtsalt meil, et palun palk kanda selle ja selle inimese arvele ja oligi kogu lugu," on ettevõtte juht nõutu.
"Kuna ma olen nii nurka aetud, siis ma pidin kasutama seda võimalust, et kanda kolmanda isiku kontole see palk," ütleb Pille. Tema sõnul läheb raha ühe tema tuttava inimese pangaarvele, kes usaldab teda.
Priit Kuld ei mõista, miks riik seda võimaldab. "Ma mõtlen, et töötaja oma rahaga ikka päris seda teha ei saa, mida ta soovib, enne, kui see on tema kätes. Et nii kaua, kui see on minu firma arvel üle kandmata, on see ikkagi firma raha ja kui töötaja käib minu firmas tööl, siis ma eeldan, et tema teenitud palk läheb ikkagi temale."
Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelin Liivamägi sõnul on riik otsustanud olla selles osas liberaalne. "Igaühel on õigus ise otsustada, kuhu ta otsustab oma palgaraha suunata, kas otse enda kontole või siis kellegi teise kontole."
Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts peab normaalseks, et töötajal on vaba voli kasutada ja käsutada enda töötasu.
↧