Ei ole enam mingi uudis, et igal aastal tabatakse Eestis umbes tuhat välismaalast, kes viibivad riigis illegaalselt. See on peaaegu sama suur hulk inimesi, kui elab Eesti ühes väikseimas, Kallaste linnas.
"Eesti elanikud, aga elavad siin pikaajaliselt, näiteks elamisloa alusel ja kes ei pikenda elamisluba õigeaegselt. Kes nii-öelda riskigruppi ei kuulu. See on üks klassifitseering ja teine klassifitseering on uusimmigrandid, kes tulevadki eesmärgiga Euroopas ebaseaduslikult viibida ja elada, töötada," kirjeldab erinevaid immigrante PPA migratsioonijärelevalve büroo juhataja Toomas Kuuse.
Neist tuhandest pälvivad suurimat tähelepanu eksootilised külalised kaugetest Aasia ja Aafrika riikidest, kes eluga riskides murravad siia kasvõi läbi soo või jääkülma jõevee Venemaalt Ehkki sedatüüpi salajaste külaliste tung Eestisse kasvas 5 aastat tagasi plahvatuslikult on illegaalselt üle piiri tulnud välismaalaste hulk jäänud aastas 200-250 peale püsima.
Ilmselt kõlab see paljudele suure üllatusena, kuid ainuüksi möödunud aasta jooksul saatis Eesti riik kodumaale tagasi 260 illegaali! Oluline on siinkohal rõhutada, et tegemist on illegaalidega, kes on siin rikkunud seaduseid, kes ei ole täitnud migratsiooninõudeid, kes on tunnistatud ohtlikuks, kellele pole riik andnud elamisluba või asüüli ning kelle Eesti riik on selgelt otsustanud, et ta tuleb koju tagasi saata.
Veelgi suurema saladuskatte all on senini hoitud fakti, et politsei- ja piirivalveameti ridades tegutseb juba 4 aastat spetsiaalne eriüksus, kelle ülesanne on justnimelt ohtlikumad illegaalid nende kodumaale tagasi toimetada.
PPA Tallinna piiripunkti operativteenistus ehk lihtsamalt öeldes deporteerimise eriüksus loodi 2010. aastal! Põhjuse selleks andis Aasiast ja Afrikast pärit eksootiliste illegaalide sissevoolu plahvatuslik kasv. Kui aastal 2007 tabati neid Eestis 41, siis 2009. aastal juba pea kolm korda rohkem – 134.
Kui oma esimesel tööaastal, 2010-l, tegi deporteerimisüksus 27 saatmist, siis mullu juba 67 ehk iga nädal vähemalt ühe. Et sihtriigid muutuvad järjest eksootilisemaks toimub lõviosa konvoeerimistest lennukiga, väiksem osa laevaga Soome ja Rootsi või autoga Venemaale ja Lätti.
Kõige eredama juhusena mäletab operatiivteenistuse vanem Lauri Abel korda, mil mindi appi transportima illegaali Venemaale. "Üks kambrikaaslane seisis rusikatega tal seal ukse peal vastas ja teine mees oli teinud siis habemeajamisvahendist endale tera, millega siis seisiski kohe seal tagapool, et nii, kui sisse tulete, nii ma lõikan," meenutab Abel. Erinevaid vere teel levivaid haigusi põdev kinnipeetav jõudiski end ja üht politseinikku veidi vigastada, kui ta kaaslasi kambrist välja veeti.
Oluline on rõhutada, et illegaalide ja oma karistuse Eestis ära kandnud võõramaalaste koju saatmine peab toimuma tsiviliseeritult, sageli jälgivad inimõiguste tagamist konvoeerimisel isegi Punase Risti esindajad. Seega – kedagi ei pisteta puuri ja käeraudu kasutatakse vaid eriolukordadel.
Kuna valdavalt konvoeeritakse inimesi, kellel ei ole erilist tahtmist kodumaale naasta, siis mõldakse pika reisi ajal välja kõikvõimalikke nippe, kuidas eriüksuslaste kannatust proovile panna. Ehe näide on seesama suur mustanahaline naine, kes Kongo lennukis mässu tõstis.
Kujutage ette reaalselt aset leidnud situatsiooni. Kaks Eesti politseinikku on teel Aafrika südamesse, et konvoeerida Kongo Vabariiki Eestist tabatud illegaal. Vahemaandumise ajal Amsterdamis üritas proua end salliga kägistada, lennul Kameruni tualetis ära tappa ja hiljem lennujaamas ära põgeneda.
Eriüksuse liikmed, kes igapäevaselt valvavad korda Tallinna lennujaamas, on tänaseks läbi sõitnud pool maakera – Austraaliast Ameerikani või Kongost Gruusiani. Kuna illegaalide surve Eesti piirile on jätkuvalt suur, ei näi selle üksuse tööl veel nii pea lõppu.
↧